Teleangiektaasiad ehk ämblikuvõrgusarnased veresooned (ämblikneevused) on väikesed (alla 1,0 mm läbimõõduga) sinist või punast värvi laienenud veresooned, mis ei ulatu nahapinnast kõrgemale.
Tavaliselt on nende tekkepõhjuseks venoosne hüpertensioon (vererõhu tõus veenides) koos kapillaaride laienemisega.
Retikulaarsed veenid on keskmise suurusega (1–3 mm läbimõõduga) nahaalused veenid, mis võivad veenirõhu tõusu tõttu muutuda nähtavaks ning olla sinikjashalli värvi. Selline kapillaaride ja peenikeste veenide laienemine ei ole ohtlik, kuid sarnaselt teleangiektaasiatega tekitavad nad visuaalse defekti: sinised laienenud võrkjad veresooned, mille läbimõõt on teleangiektaasiatest veidi suurem, on kosmeetiliselt inetud. Retikulaarsed veenid tekivad enamasti naistel ja suurenevad aja jooksul. Analoogselt teleangiektaasiatega peetakse neid pahatihti verevalumiks.
“Kui veresoonte võrgustik nähtavale ilmub, poleks paha külastada Eesti Veenikliiniku arsti, sest selline veresoonte probleem võib olla esimene märk tekkivatest veenilaienditest.”
Selleks et visuaalset väljanägemist parandada ning esteetiline tulemus saavutada, kasutatakse erinevaid meetodeid.
Kui veeni diagnostika käigus (ultraheli uuringuga) selgus, et veenitüved on terved (s.o. pole klapi puudulikkust) ja kahjustunud on vaid veenide külgmised harud, või kui kapillaarvõrgustik on ainult iluviga ja häirib silma, siis selle saab skleroteraapia abil paarikümne minutiga korda teha.
Erinevalt laialtlevinud tavalisest vedelikskleroteraapiast täidab vaht veresooned täielikult ning puutub tsirkulaarselt kokku kõikide veresoonte seintega, tänu sellele on protseduur efektiivsem ja tulemus püsivam. Niimoodi on võimalik tulemust märkimisväärselt parandada, sest vedela toimeaine kasutamise järel tekib aasta jooksul retsidiive umbes 20% juhtudest, vahu korral kõigest 10%.
Vahtskleroteraapia käigus viiakse medikament ülipeene nõelaga veresoonde ning selle toimel veresoon armistub ja muutub aja jooksul nähtamatuks. Kahe kuni nelja nädala jooksul pärast skleroteraapiat tuleb kanda spetsiaalseid tugisukki.
Likvideeritud peenikesed veresooned ei ilmu enam tõepoolest kunagi tagasi, kuid vanemaks saades võivad inimesel tekkida uue veenilaiendite (kapillaaride) regioonid.
Nüüd ka laserravist kapillaarsete veenide ravist – samaväärset tulemust võib saavutada ka uute tehniliste seadmetega, näiteks neodüümlaseriga Fotona Dynamis. Laser reguleeritakse protseduuri käigus igale patsiendile individuaalselt sobivaks, sõltuvalt tema nahatüübist ja veenilaiendite/kapilaaride võrgustiku suurusest. Laseriga saab edukalt likvideerida (sulgeda) vaskulaarseid moodustisi (soontähekesi, angioome) kehal ning ämblikneevuseid ja pindmisi laienenud jalaveene suurusega kuni 2 mm.
Lisaks soovime mainida, et peale laseri raviproteduuri pole vajalik kanda spetsiaalseid ravisukkasid.