Sportlane, stilist ja võitluskunstide treener – kolm väga erinevat meest, keda ühendas üks harjumus: nad pidasid jalgade valu, raskustunnet ja nähtavaid veene elu loomulikuks osaks. Nende lood näitavad, kui palju sõltub õigeaegsest diagnostikast ja veenilaiendite ravist.
Veenilaiendeid peetakse sageli eelkõige naiste mureks või kosmeetiliseks probleemiks. Tegelikult on veenilaiendid krooniline veresoonte haigus, mis võib tabada igaüht – ka füüsiliselt aktiivseid ja oma tervist hoidvaid mehi. Kaido Leesmann, Ženja Fokin ja Aleksandr Sokolovski on oma kogemust avalikult jaganud just selleks, et teised ei ootaks nii kaua nagu nemad.
Kaido Leesmann: veenid kui kõva treeningu märk
Kaido Leesmann on Eesti sportlane ja treener, kelle spordikarjäär on kestnud 31 aastat.
Veenilaiendid olid tal jalgadel juba ammu, kuid pikka aega ei pööranud ta neile erilist tähelepanu – need tundusid kõva treeningu loomuliku kaasnähtusena. Valu ja ebamugavusega harjus ta ära ning leevendas neid vajaduse korral valuvaigistitega.
Uuringu lükkas ta siiski veel edasi. Põhjuseks olid tihe graafik ja mure, et taastumine võtab kaua aega ning segab tööd. Tegelikkus osutus teistsuguseks. Kaido tuli kliinikusse ja lahkus sealt omal jalal, kokku kulus tal selleks kaks kuni kolm tundi. Kaks nädalat kandis ta tugisukki ning naasis peagi aktiivse elu juurde, jälgides koormust. Tema sõnul ei kaasnenud protseduuriga tüsistusi, valu ega unetuid öid.
Kaido soovitus teistele on lihtne: ravi ei tasu edasi lükata, sest veenilaiendid mõjutavad elukvaliteeti iga päev. Kaasaegne veenilaiendite ravi võtab aga palju vähem aega, kui paljud arvavad.
Ženja Fokin: mitu aastat korduvat valu
Tuntud stilist ja blogija Ženja Fokin elas mitu aastat perioodiliselt korduva jalavaluga. Lisaks valule märkas ta, et jalgade nahk muutis kohati värvi ja veenid jäid üha enam silma. Üks veen kujunes lõpuks viinamarjakobarat meenutavaks ja tekitas tugevat valu.
Estonian Vein Clinicus tehti talle konsultatsiooni käigus kohe ka ultraheliuuring, mille põhjal koostati raviplaan. Ženja valis laserravi.
Kliinikus kuulis Ženja, et EVC noorim patsient on olnud vaid 10-aastane – veenihaigus ei ole ainult vanemaealiste mure. Oma lugu jagab ta selleks, et teised võtaksid oma sümptomeid tõsiselt ega lükkaks ravi edasi. Nüüd tunneb ta end taastununa ja tugevamana.
Aleksandr Sokolovski: esimesed sümptomid 20-aastaselt
Aleksandr Sokolovski on Tai poksi ja kikpoksi mitmekordne Eesti meister, kes on töötanud ka treenerina klubis AKGym. Esimesed sümptomid – raskustunne jalgades, turse ja nähtavad veenid – märkas ta juba umbes 20-aastaselt. Ta pidas neid, nagu paljud sportlased, treeningväsimuseks.
Aja jooksul seisund süvenes ning arst diagnoosis tal tromboosi. Sellest hetkest ei saanud raviotsusega enam oodata.
Laserravi tegi talle EVC-s dr Vladislav Malikov. Tegemist on minimaalselt invasiivse protseduuriga, mis oli Aleksandri kogemuse järgi peaaegu valutu ja kiire taastumisega. Esimestel tundidel pärast protseduuri soovitatakse jalgu puhata, kuid Aleksandr naasis treeningute juurde juba järgmisel päeval. Taastumise tempo on igaühel erinev ning see, millal koormust tõsta, lepitakse kokku arstiga.
Aleksandri lugu on eriti oluline sportlastele: suur koormus jalgadele ei ole põhjus sümptomeid eirata, vaid hoopis põhjus lasta neid varakult kontrollida.
Mis neid kolme lugu ühendab
Kolm erinevat elu, kuid sama muster:
Sümptomitele leiti muu seletus. Treening, väsimus, pikad tööpäevad. Raskustunne ja nähtavad veenid tundusid tavalised, sest nendega oli harjutud.
Ravi lükati edasi. Põhjuseks olid ajapuudus ja hirm pika taastumise ees – ettekujutus, mis pärineb pigem varasemate ravimeetodite ajast.
Ravi osutus oodatust lihtsamaks. Kõik kolm lahkusid kliinikust omal jalal ja naasid lühikese ajaga tavapärase elurütmi juurde.
Miks on veenilaiendite ravis õige aeg nii oluline
Diagnoos ei tähenda alati kohest ravi. Mõnikord piisab seisundi jälgimisest ja ennetavatest soovitustest. Ilma uuringuta ei saa aga seda otsust teadlikult teha.
Millal tasub veeniarsti juurde minna
Lase oma veenid üle vaadata, kui märkad:
- raskus- või väsimustunnet jalgades, eriti õhtuti;
- pahkluude või säärte turset;
- nähtavaid, väljaulatuvaid või looklevaid veene;
- öiseid säärekrampe, kipitust või sügelust;
- nahavärvi muutust säärte piirkonnas;
- valu, mis leeveneb jalgade tõstmisel.
Need tunnused ei pruugi alati tähendada veenilaiendeid, kuid on piisav põhjus lasta oma veresooned spetsialistil üle vaadata.
Esimene samm on veresoonte diagnostika
Veresoonte seisundit hinnatakse ultraheliuuringuga, mis on valutu ja kiire.
Broneeri konsultatsioon
Kui märkad endal või oma lähedasel eespool nimetatud sümptomeid, broneeri konsultatsioon
Telefon: (+372) 619 0022 · Tallinn · Tartu · Pärnu · Narva