Veresoontekirurg dr Eeva-Liisa Rätsepa sõnul tekivad veenilaiendid kuni 80% inimestest, sageli juba noores eas. “Isegi kui tegemist on tillukese ämblikuvõrgulaadse veeniga, näitab see, et veeniseinas on toimunud muutused,” selgitab arst.
Mis põhjustab veenilaiendeid?
Veenilaiendid tekivad siis, kui veeniseinad ja klapid kaotavad oma elastsuse ning veri ei liigu enam efektiivselt altpoolt üles südame poole. Selle tagajärjel koguneb verd jalgadesse ning veenid paisuvad.
Dr Rätsepa sõnul on peamised riskitegurid:
Veenilaiendid võivad tekkida ka mujal kui jalgadel
Kuigi klassikaliselt räägitakse veenilaienditest jalgadel, võivad need teatud juhtudel tekkida ka mujal – näiteks vaagna piirkonnas, kõhus või isegi söögitorus, eriti maksaprobleemide või alkoholi kuritarvitamise korral.
See tähendab, et veenilaiendid võivad olla teiste haiguste ilming, mistõttu on õige diagnoosimine oluline.
Estonian Vein Clinicus tehakse ultraheliuuring, mis näitab täpselt, kuidas veenid töötavad ja kas ravi on vajalik.
Millised sümptomid viitavad probleemile?
Veenilaiendid ei pruugi alati silmaga nähtavad olla. Mõnikord on veenid väliselt normaalsed, kuid ultraheliuuring näitab, et klapid ei tööta ja veri ei liigu õigesti.
Levinumad sümptomid:
- raskustunne või väsimus jalgades,
- turse pahkluudel,
- sügelus või kipitus,
- nähtavad laienenud veenid või ämblikveenid.
“On inimesi, kellel on suured veenilaiendid, kuid kaebusi pole – ja teisi, kellel näiliselt midagi ei paista, ent ultraheli näitab tõsist veenipuudulikkust,” märgib dr Rätsep.
Rasedus ja veenilaiendid – kuidas end kaitsta?
Raseduse ajal on veenilaiendite risk eriti suur, sest kasvav kõht ja hormonaalsed muutused mõjutavad verevoolu jalgades.
“Kindlasti soovitame raseduse ajal kanda kompressioonsukki,” rõhutab dr Rätsep.
See toetab vereringet, vähendab turset ja aitab ennetada uute veenilaiendite teket.
Pärast sünnitust võivad veenilaiendid osaliselt taanduda, kuid enamasti mitte täielikult – seega tasub jalgadele tähelepanu pöörata juba varakult.
Millal pöörduda arsti poole?
“Isegi kui tegemist on väikese ämblikveeniga, aga see tekitab muret – tasub konsulteerida,” ütleb dr Rätsep.
Eriti tuleks arsti poole pöörduda, kui:
- jalgades on valu, raskustunne või turse,
- veenid muutuvad tumedaks ja nähtavalt punnitavaks,
- nahale tekivad haavandid või värvimuutused,
- on plaanis pikem lennureis või operatsioon (tromboosirisk).
Kaasaegne veenilaiendite ravi
Veenilaiendite ravi on viimastel aastatel teinud suure arenguhüppe.
“Oluline on hinnata, milline lahendus on inimesele ohutu ja sobivaim,” lisab ta.
tulemused on püsivad (95% juhtudest jäävad suletud veenid suletuks).
Ennetus: lihtsad sammud tugevamate veenide nimel
Veenilaiendite riski vähendamiseks soovitab dr Rätsep:
- liikuda iga päev – aktiivne säärelihas pumpab verd südame poole,
- hoida kehakaal normis,
- kanda kompressioonsukki, kui päevad on pikad või töö nõuab seismist,
- vältida suitsetamist, mis kahjustab sidekudet,
- mitte teha massaaži piirkonnas, kus on nähtavad veenilaiendid.
Need lihtsad sammud aitavad veenilaiendite teket aeglustada ja vähendada sümptomite süvenemist.
Ära lükka edasi – hoolitse oma jalgade eest täna
Kui tunned jalgades raskust või märkad uusi veenilaiendeid, ära oota, kuni sümptomid süvenevad.
Ka väikesed muutused võivad olla märk sellest, et vereringe vajab toetust.