Veenide eemaldamine, pikaajaline rehabilitatsioon ja narkoos – fleboloog kummutab veeniraviga seotud müüte.
Eesti Veenikliiniku (Estonian Vein Clinic) arstid vastavad enamlevinud küsimustele veenilaiendite ravi ja profülaktika kohta.
Tänapäeval kannatavad veenilaiendite käes paljud, kuid vähesed kiirustavad seda probleemi lahendama, kuna selle haiguse ravi kohta on liikvel palju müüte.
Kuuldes narkoosist ja veenide täielikust eemaldamisest, julgevad vaid vähesed selle probleemiga spetsialisti poole pöörduda, lootes, et haigus läheb ise mööda.
Paraku võib veeniprobleemide ignoreerimine põhjustada veelgi tõsisemaid tagajärgi.
Eesti Veenikliiniku vaskulaarkirurg Priit Põder räägib levinud müütidest, mis veeniravi kohta liikvel on.
“Tänapäeval vajame selleks, et varikoosi ravida ühte 40–60 minutilist laser- või raadiosagedusprotseduuri või liimi protseduuri. Patsiendi läbivaatus ja alajäsemete veenide ultraheli diagnostika, mis veeniravi protseduurile eelnevad, võtavad veel aega 30 minutit.
Ravi viiakse läbi ambulatoorselt ehk patsient lahkub kohe omal jalal kliinikust, tehes kohustusliku 30 minutilise jalutuskäigu.
Hospitaliseerimise vajadust ei ole, kuna protseduur viiakse läbi paikse tuimestusega väikeste torkeavade kaudu ning nahka lahti ei lõigata.”
Patsiendid kardavad, et pärast ravi on jalgadel suured armid.
“Selle arvamuse on kujundanud aastakümneid varikoosi ravis kasutusel olnud klassikaline kirugia. Vanasti lõigati ju veenid 4–8 cm pikkuste nahapinna sisselõigete kaudu välja. Operatsioon oli väga traumeeriv ja mingist kosmeetilisest efektist ei olnud juttugi. Tänapäeval jäävad nahale 1 mm pikkused torkearmid, mida pole peaaegu nähagi.”
“Venoosse vere peamine äravool toimub süvaveenide kaudu, mööda seda süsteemi, mis funktsioneerib õigesti ja mida me protseduuri käigus ei puutu. Me sulgeme või eemaldame ainult sellised pindmised veenid, mis töötavad valesti ja on laienenud, normaliseerides sellega vere voolu suunda. See tähendab et taastame veenisüsteemi esialgse, õigesti funktsioneeriva olukorra.”
“Tänapäeval on taastusperiood oluliselt lühenenud. Kuuajalise haiguslehe asemel, mida vanamoodne veeniravi ehk nahapinna sisselõigete kaudu veenide eemaldamine eeldas, vajavad patsiendid nüüd taastumiseks 1–2 päeva. 2–4 nädalat tuleb kanda spetsiaalseid tugisukki või -põlvikuid, mõnikord harva võtta ravimeid.”
“See müüt on seotud eelkõige ravitulemustega, mis saadi 20–30–40 aastat tagasi. Igaühel meist on mõni 60–70 aastane tuttav, keda palju aastaid tagasi pikkade lõikehaavade kaudu opereeriti ning mõne aja möödudes laienesid veenid ta jalgadel taas.
See juhtus enamasti põhjusel, et tol ajal ei olnud võimalik kõigile patsientidele operatsiooni eel ultraheli diagnostikat teha. Patsiente opereeriti n-ö pimesi.
Tänapäeval teeme kõigile patsientidele enne operatsiooni ultraheli diagnostika, tuvastame varikoosi põhjuse (leiame valesti töötava veeniklapi) ning sulgeme protseduuri käigus nii laienenud veeni kui ka selle laienemise põhjuse.”
Järgmine müüt – protseduuriaegne valu ja narkoos.
“Ravime varikoosihaigeid lokaalse tuimestusega. Õigel kasutamisel on seda valutustamiseks rohkem kui küll. Protseduuri kõige valusamat tunnet võib võrrelda lihasesisese süstiga ehk enamasti on ebamugavusaisting, mis kaasneb tuimestuse tegemisega (selleks kulub 3–5 minutit) protseduuri kõige ebameeldivam hetk.
Protseduuri lõppedes paluvad patsiendid valuvaigisteid väga harva, kuna valu lihtsalt pole. Seda tänu asjaolule, et nahka lahti ei lõigata, kogu protseduur teostatakse läbi mikroskoopiliste nahatorgete.”
Varikoos ei pea tänapäeval inimestes hirmu tekitama. Eesti Veenikliinik pakub veenilaiendite ravi ilma lõikehaavade, üldnarkoosi ega hospitaliseerimiseta.