“Hommikul operatsioon, pärastlõunal juba jalutamas”: uue põlvkonna veenilaiendite ravi

Veel mõni aeg tagasi tähendas veenilaiendite ravi pikka taastumist ja sageli ka töölt eemalolekut. Tänapäeval on pilt hoopis teine – kaasaegsed miniinvasiivsed ravimeetodid võimaldavad protseduuri teha ambulatoorselt ja patsiendid saavad koju kõndida juba samal päeval.

Estonian Vein Clinicu veresoontekirurg dr Eeva-Liisa Rätsep sõnul on tegemist tõelise revolutsiooniga veresoontekirurgias.

“Varem pelgasin operatsiooni, nüüd olin järgmisel päeval juba tööl”

52-aastane Külli oli aastaid edasi lükanud oma veenilaiendite ravi. “Mul olid jalad pidevalt rasked ja õhtuti paistes. Arvasin, et ravi tähendab suurt lõikust ja haiglas olemist, seega lükkasin seda aina edasi,” räägib ta.
Kui Külli kuulis, et Estonian Vein Clinicus tehakse veenilaiendite ravi ilma narkoosi ja haiglaravita, otsustas ta lõpuks konsultatsioonile minna.

“Uuringul selgus, et mu veenides ei tööta klapid enam korralikult. Arst selgitas, et laseriga saab probleemse veeni seestpoolt sulgeda – ei mingeid lõikeid ega õmblusi. Protseduur kestis umbes 40 minutit ja ma kõndisin ise kabinetist välja. Järgmisel päeval olin juba tööl,” meenutab ta.

Miniinvasiivne ravi – täpne, kiire ja ohutu

Dr Rätsepa sõnul on veenilaiendite ravi viimase kümnendi jooksul tohutult arenenud.
“Kui varem tuli veen kirurgiliselt eemaldada, siis nüüd saame selle sulgeda seestpoolt laser- või raadiosagedusenergia abil. Seda nimetatakse miniinvasiivseks ehk vähetraumaatiliseks raviks,” selgitab arst.

Protseduur toimub kohaliku tuimestuse all ja kestab keskmiselt 30–60 minutit. Patsiendil ei ole vaja narkoosi ega haiglaravi.

“Me nimetame seda walk-in–walk-out meetodiks – patsient tuleb kliinikusse, saab ravi ja lahkub samal päeval omal jalal,” ütleb dr Rätsep. “Enamasti saab tavapärase elu juurde naasta järgmisel päeval.”

Ravi põhineb täpsel ultraheliuuringul

Enne ravi tehakse põhjalik veenide ultraheliuuring, mille käigus selgitatakse, millised veenid ei tööta ja milline meetod sobib kõige paremini.

“Mõnikord piisab ainult skleroteraapiast – väikeste ämblikveenide sulgemisest spetsiaalse aine abil. Teinekord on vaja kombineeritud lähenemist, kus suuremad veenid suletakse laseriga ja väiksemad süstitakse,” selgitab dr Rätsep.

Oluline on mõista, et veenilaiendid ei ole ainult kosmeetiline probleem. “Kui veri jääb jalgadesse seisma, võib see põhjustada turseid, sügelust, valu ja pikema aja jooksul ka haavandeid. Lisaks suurendavad veenilaiendid tromboosiriski, eriti pikaajalise seismise või lennureiside korral,” rõhutab arst.

Pärast ravi soovitatakse kanda kompressioonsukki, mis aitavad vereringet taastada ja turset vähendada.

Samuti on oluline igapäevane liikumine – aktiivne säärelihas aitab verd südame poole pumbata ja vähendab uute veenilaiendite teket.

“Kui töö on istuv või seisev, tuleks aeg-ajalt jalgu liigutada, käia kõndimas ja hoida kehakaal normis,” lisab dr Rätsep.

Ravi annab püsiva tulemuse

Laser- ja raadiosagedusravi tulemus on väga stabiilne – dr Rätsepa sõnul jääb 95% suletud veenidest suletuks ka aastate möödudes.

“Kui probleem peaks hiljem tekkima mõnes teises veenis, on seda lihtne korrigeerida. Oluline on, et inimene ei jääks oma sümptomitega ootama,” ütleb ta.