Veenilaiendid on märk kroonilisest haigusest
Veenilaiendid on levinud probleem, eriti naiste hulgas. Üldistades võib öelda, et nimetatud haigus puudutab pea iga neljandat inimest.
Istuv töö, ülekaal, naissugu ja geneetiline eelsoodumus on vaid mõned riskitegurid, mis soodustavad veenilaiendite teket.
Ekslikult arvatakse, et tegu on vaid kosmeetilise probleemiga. Tegelikult on veenilaiendid märk millestki suuremast – kroonilisest venoossest puudulikkusest.
Ämblikveenid, varikoossed veenikomud, jalgade turse, naha pigmentatsioon ja krooniline haavand – need on kõik ühe haiguse ilmingud.
Edgar Lipping, üldkirurg Estonian Vein Clinic
Mida teha veenilaienditega?
Kroonilise venoosse puudulikkuse ilmingutega tegelevad erinevad spetsialistid – veresoonte- ja üldkirurgid, radioloogid, nahaarstid. Peamine on, et spetsialist oleks kompetentne kaasaegsete ravimeetodite osas.
Veenilaiendite ravi algab täpsest diagnostikast. Lisaks tavapärasele kaebuste ärakuulamisele ja jalgade vaatamisele, ei ole tänapäevane veenilaiendite käsitlus mõeldav ilma patsiendi jalgade ultraheli uuringuta.
Ultraheliga mõõdetakse ära patsiendi jalgade kõik peamised veenid, hinnatakse nende funktsiooni – leitakse täpne põhjus ja alguskoht patsiendi kaebuste tekkele.
Kuidas veenilaiendeid tänapäeval ravitakse?
Viimased 20 aastat on veenide väljatõmbamise asemel arenenud maailmas keskendutud nende sulgemisele seestpoolt, kasutades selleks peamiselt kas liimi, raadiosagedust või laserit.
Liim
Liim on kõige uuem ja vaieldamatult ka kõige mugavam ravimeetod veenilaiendite ravis – puudulik veenitüvi suletakse väikeste liimikogustega.
Seda ravimeetodit kasutades ole vaja teha anesteesiat – tehakse vaid üks nahka tuimestav süst liimikateetri sisseviimiseks suletavasse veeni sääre keskosas. Seejärel liigutakse mööda veeni sondiga kubemeni ning puudulik veen suletakse valutult liimiga kogu ulatuses.
Kuna antud meetodi puhul ei kasutata veeni sulgemiseks kõrget temperatuuri ega füüsilist jõudu, jäävad ära lisaks verevalumitele ka närvivigastused, mida klassikalise operatsiooni korral aeg-ajalt esineb.
Liimi kasutamise puhul puudub ka vajadus kanda protseduurijärgselt kompressioonsukkasid, mistõttu on see üheks valikmeetodiks suvisel perioodil. Ka füüsilise koormuse osas ei ole liimi korral piiranguid. Maratoni jooksmine järgmisel päeval pole probleem.
Raadiosagedus- ja laserkirurgia
Raadiosagedus- ja laserkirurgia on mõlemad küllalt laialtlevinud veenilaiendite ravis ning neid kasutatakse rutiinselt standardmeetodina puudulike veenitüvede sulgemiseks.
Nagu nimigi ütleb, kasutatakse ühe meetodi puhul veeni sulgeva temperatuuri tekitamiseks raadiosagedust ja teisel laserenergiat.
Mõlema meetodi korral viiakse peenikene sond sääre keskosas suletavasse veeni ning liigutakse seejärel mööda veeni kubemeni, kus veen lõppeb. Ultraheli kontrolli all süstitakse veeni ümber spetsiaalset valutustavat lahust ja seejärel suletakse temperatuuriga mõjutades puudulik veen.
Protseduurijärgselt tuleb kanda tugisukka, kuid tööle võib naasta juba järgmisel päeval.
Walk-in-walk-out
Veenilaiendite ravi on tänapäeval nö walk-in-walk-out protseduur.
See tähendab, et patsient tuleb raviasutusse omal jalal, veedab seal maksimaalselt kaks-kolm tundi ning lahkub sealt kohe pärast protseduuri, samuti omal jalal.
Protseduuride käigus nahalõikeid ei tehta – patsiendid ei pea veenikomusid armide vastu välja vahetama. Kuna igapäevaste tegevuste juurde saab naasta koheselt, siis puudub vajadus töölt eemalviibimise järele.